Elektriautod em tulevik, mis kohe kohal

Eleport Baltikumi região de Martin Raadik.Foto: Indrek Kasper

Euroopa Komisjon em teinud ettepaneku määrata fossiilkütusega autod vaikselt kaduma. Järgmine loogiline lahendus on elektriautod. Nagu bensiini- ja diiselautode jaoks oli vaja infrastruktuuri, kehtib sama elektriautode kohta. Nad vajavad laadimise infrastruktuuri.

Modernset laadimisvõrgustikku pakkuva Eleport Baltikumi regioonijuht Martin Raadik kinnitab, et elektriautode laadimise infrastruktuuri ülesehitamine on nende ettevõtte sudameasi ja paneb kinnisvaraarendajatele ühtlasi südamele, et laadimisvõimaluste pakkumine on nende kohustus ka sea. “Kui infrastruktuur valmis saab, on ka elektriauto omamine palju lihtsam kui bensiini- või diiselmootoriga auto omamine,” vaatab mees tulevikku.

Praegusel ajal em Eestis 2500 elektriautot. 2025. aastaks em neid oodata umbes 20 000. Lisaks hübriidid. Ehk siis umbes kümnekordne kasv kolme aastaga. „Kui vaadata erinevate institutsioonide prognoose, siis keskmine ennustus jookseb 20 000st läbi. Meie Elepordis hindame, et aastaks 2030 võiks olla Eestis umbes 100 000 elektriautot. Mõned teised prognoosid jäävad 85 000 juurde,“ kirjeldab Raadik.

Veja em päris suur hulk, mis tähendab et praegune laadijate võrk peab kindlasti edasi arenema. Aga kas võrgu võimused peavad vastu, kui igapäevaselt laetakse nendega 100 000 autot. „Elektrivõrk on nagu iga teine ​​infrastruktuuri osa – ver areneb nõudluse kasvades. Keegi tegi arvutuse, et kui need autod laeksid öösel, siis oleks kõik OK, aga inimestelt ei saa oodata, et nad seda alati teeksid,“ em Raadik realistlik. „Küll aga statistiliselt on ebatõenäoline, et kõik 100 000 autot korra laadimist vajavad. Lisaks on tänapäeva laadijad piisavalt nutikad reguleerimaks enda võimsust, et need elektrivõimsuse piire ei ületaks,“ lisab ta.

Raadik toob ka näite sellest, et tehnoloogia em muutumas efektiivsemaks. Tema sõnul on näiteks Eesti Energia juht Hando Sutter öelnud, et Tallinna tänavavalgustus on nii ebaefektiivne, et kui need valgustid vahetada leedide vastu, siis jääks nii palju elektrit üle, et iga tallinlane saaks elektriautoga sõita.

Aeg problememe ennetada

Väljakutse mugava ja toimiva võrgustiku nii kiiresti paika saamiseks on kahtlemata võimas. Norra on selle koha pealt hea näide, sest nemad on juba jõudnud punkti, kus üle poole uutest autodest sõidavad elektriga. Norras ei ole hetkel seetõttu harvad olukorrad, kus laadijate juures on järjekorrad. Veja em aga situatsioon, mida Eestis üritame idealis vältida.

„Hetkel on Eestis iga 6 elektriauto kohta üks avalik laadija ehk umbes 400 üle riigi. Seega tõenäosus väga väike, et tekivad suured järjekorrad. Tulevikus võib veja muidugi muutuda. Erinevad rapportid hindavad erinevalt, aga keskmine vajadus tulevikus oleks kümne auto kohta üks avalik laadija. Seega võiks meil olla umbes 10 000 laadijat, et saada ilusti hakkama 2030. aastal. Eralaadimispunktid tulevad sinna veel juurde,“ selgitab Raadik.

Eleporte em Eestisse rajanud juba praeguseks umbes 150 laadimispunkti. Hiljuti löödi käed Boltiga, sest kahel ettevõtjal na missão väga sarnane. Nüüd on kiire areng saanud unistusest tegelikkuseks. „Soovime kahe peale muuta transporti keskkonnasõbralikumaks ja teha rohelise transpordi inimestele kättesaadavamaks. Bolti investeeringuga plaanime aasta jooksul 750 uut laadimispunkti luua Eestist Poolani, Eestisse neist umbes 80,“ ütleb Raadik.

Eleport on kindel, et Eestis saame hästi hakkama ka edaspidi. Eriti juhul, kui ärikinnisvara omanikud ja arendajad ka kaasa löövad. Juba praegu on elektriauto laadijate omamine büroohoone parklas vesi ettevõtte mainekujunduse veskile. Näiteks kui ettevõte tahab näidata, et ollakse kekkonnasõbraliku transpordi eestvedajate hulgas, siis paigaldavad nad laadijad võimalikult nähtavasse kohta.

„Elektriauto juhina ei ole tegelikult vahet, millises asukohas laadija parklas täpselt on. Oluline on, et mööda sõites oleks näha, kas laadija on parajasti vaba. Ehk et kui ta on kuskil kaugel, maja taga või keldris, siis on oht, et seda ei märgata ega kasutata nii palju,“ nendib Raadik.

Lisaks tasub ärikinnisvara omanikele laadija paigaldamine ära ka majanduslikult, muutes kinnistu tulevikuplaanis kindlasti atraktiivsemaks. Elektriauto omanikud hakkavad ju laadija asukohta oma apil nägema ja seda seetõttu tihedamini külastama. Uuringud näitavad, et kuni 50% laadima tulijatest ostab midagi kuskilt lähedal asuvast poest. Lisaks tekib ettevõttele roheline kuvand ja nii on võimalik meelitada enda juurde täiendavaid kliente.

Eleport püüab teha elektriautode avalike laadijate kasutamise eest tasumise võimalikult lihtsaks. Hetkel on vaja apiga laadides manuaalselt ennast laadija juures tuvastada, aga tulevikuplaanides kommunikeerib app ise laadijaga ja inimene ise täiendavalt midagi tegema ei pea. Laadija tunneb ta ära ja makse toimub automaatselt,“ selgitab Raadik.

Äpi kaudu em kõige lihtsam ka näha, moído laadimiskohad parajasti vabad on. Äpi piscina em pidevas arenemises ja peagi em tulemas ka broneerimise süsteem. Samuti saavad tulevikus võimalikuks kaardimaksed.

„Oleme hetkel üleminekufaasis ses osas, et Elepordi kaardiga on võimalik maksta enam kui 100 000 laadijas üle kog Euroopa. Ka konkurentide omades. Põhimõte ongi nagu pangakaardil, et maksta oleks võimalik üle Euroopa. Ajutiselt me ​​selle funktsiooni küll sulgeme, kuna liigume lähikuudel uuele platvormile. Aga pikas perspektiivis saab veja jälle olema võimalik,“ kirjeldab Raadik.

Kinnisvaraomanikult Eleport paigaldamise eest raha ei küsi.

Laadijad võib laias laastus kolme erinevasse kategooriasse liigitada. Poolkiired laadijad em suhteliselt lihtsad ega maksa väga palju. „1500 euro eest saab selle kätte ja kui natuke juurde panna, on võimalik panna laadija juba ka börsihinda jälgima,” toob Raadik näite. Vendido laadijad sobivad ka näiteks kinno, selo selo em umbes inimesed 3 tundi ja selle ajaga saavad nad umbes 250 kilomeetrit juurde.

Keskmine elektriauto suudab kingakarbisuuruse laadijaga laadida juurde umbes 70 km sõiduulatust ühe tunniga. 8-tunnise tööpäevaga saab reeglina iga auto täispaagi. Suurema võimsusega laadija puhul on võimalik aga muidugi oluliselt kiiremini autoakud täis laadida.

Ärikinnisvara mõistes ongi seetõttu kõige populaarsemad kiirlaadijad. „Paigaldame neid külmkapisuuruseid laadijaid kohtadesse nagu poed, büroohoned jms, kus soovitakse, et tunniga saaks aku täis. Pole väga kuulda, et kinnisvara omanikud neid ise ostaks,“ räägib Raadik.

Kui ärikinnisvara omanik ei julge esimese hooga aga ise laadijatesse investeerida, tulebki appi Eleport. „Meiesugused ettevõtted eesotsas Eleportiga on nõus need laadijad ise kinni maksma juhul, kui meil on võimalik seal mõistliku aja jooksul laadimisteenust pakkuda. Sisuliselt ei ole vahet, kas kliendil on ampreid või mitte. Oleme valmis precisa de ise ostma, vedama kaablid,“ ütleb Raadik.

„Mõnikord tuleb kinnisvaraomanik meile sellega vastu, et ostab ise amprid või paigaldab meie jaoks kaablid. Sellisel juhul maksame nende eest renti”, Lisab Raadik.

Põnevaid fakte

• Elektriauto omanikud hakkavad umbes 30% akutäitumuse juures mõtlema, et võiks uuesti laadida.

• Elektriauto aku on disainitud kestma umbes 500 000 kilomeetrit, mis tähendab, et enne seda laguneb piltlikult öeldes juba auto ise selle aku ümbert ära, kui aku otsa saab.

• Elektriautode akud on meelega üledimensioneeritud, kuna siis on neid võimalik ka hiljem kasutada, näiteks päikeseparkides.

• 200.000 quilômetros de distâncias langeb elektriauto akumaht umbes 20% olenevalt vendido, kui hästi seda hoida. Veja võib kõlada suure numbrina, aga tegelikult em väga hea tulemus, e pärast nii pikka läbisõitu em mahust ikkagi veel 80% alles!

• Reeglina laeb elektriauto omanik kodus või töö juures.

• Aastast 2025 hakkab kehtima nõue, et büroohoonetes picos olema viiendik parkimiskohtadest varustatud kaablikõriga.

• Igas avalikus parklas, kus em enam kui 20 parkimiskohta, peab selleks ajaks olema vähemalt 1 laadija.

• Uue eluhoone puhul peab olema varustatud kaablikõriga sada protsenti parkimiskohtadest, et vajadusel oleks võimalik laadija parkimiskohale ühendada.

• Tänapäeva laadijad on suhteliselt nutikad ning suudavad vaadata, palju hoone tarbib ja oskavad ülejäägi elektriauto laadimisse suunata.


Source: https://www.aripaev.ee/ by www.aripaev.ee.

*The article has been translated based on the content of https://www.aripaev.ee/ by www.aripaev.ee. If there is any problem regarding the content, copyright, please leave a report below the article. We will try to process as quickly as possible to protect the rights of the author. Thank you very much!

*We just want readers to access information more quickly and easily with other multilingual content, instead of information only available in a certain language.

*We always respect the copyright of the content of the author and always include the original link of the source article.If the author disagrees, just leave the report below the article, the article will be edited or deleted at the request of the author. Thanks very much! Best regards!